Nädalavahetus Kopenhaagenis ja EV102

Pärast nädalat koolis ja Roskildet avastades ootasime nädalavahetuse veetmist Kopenhaagenis pikisilmi. Mariannel on kaasas raamat "Minu Kopenhaagen", mille temalt rõõmsasti omastasin, sest kiiruga lennukile minnes ei jõudnud kohvrisse ühtegi raamatut panna. Sellest raamatust juba tuttavamaks saanud nimede järgi oli plaani tegemine huvitavam ja samas saime aru, et ei tasu väga hoogu minna ja väga täpset plaani teha.

Taanis on olemas selline kaart nagu "Copenhagen Card", mis on See more, pay less mõtteviisi kandja. Sellega saab sõita 24h tasuta ükskõik mis sõiduvahendiga ja veel lisaks palju tasuta sissepääse teatud muuseumitesse ja hulgaliselt soodustusi teistesse. Kehtib 24h.
Kuna me see nädalavahetus ei kasutanud seda, siis mõtlesime, et jalutame niisama ja vaatame linna ning järgmistel nädalavahetustel saame käia teadlikumalt valitud muuseumites.

Kõik inimesed ja to do listid soovitavad minna vaatama Väikese Merineitsi kuju, mis näitab väga hästi, kui uhked on taanlased selle üle, et Hans Christian Andresen on nende "oma". Mõte on armas ja Väikse Merineitsi kuju on oluline, kuid natukene tänapäeva jaoks juba.. igavavõitu. Selle lähedale on 2006 aastal püstitatud GMO muundatud Väike Merineitsi, mille kohta saab kindlasti öelda, et ilu on vaataja silmades.

Tivoli kõrval, mis on õhtupimeduses imeilus, on H.C.Anderseni kuju, üle Taani on veel mitmed muuseumid tema elu ja loomingu kohta.

Me käisime Christiania linnas/linnaosas jalutamas, mis on põhinõtteliselt väike riik suure riigi sees ning jalutuskäigu põhjal võib öelda, et oli sama positiivne kui Kopenhaagen ja lõhnadest oli tunda, et elukorraldus on vabam ja hygge eksisteerib igas mõttes kõikjal.

Ma enam isegi ei tea, kas saa öelda, et Taanis saab ilmaga vedada või mitte. Päev algas sajuga, vahepeal sai ette panna päikseprillid ning õhtu lõpuks olime kogenud ka kahte kiiret rahevalangut. 

Teised tüdrukud käisid Kopenhaagenis ringi ja avastasid erinevaid vaatamisväärsusi. Taanlastel on palju veidra nimega kohti, mida inglise keelest tõlkides ei kasutaks meie emakeeles.

Nyhavn

Me käisime ka ühes suures kaubanduskeskuses, kus kohtusime vahvate šokolaadimüüjatega, kellelt kuulsime, et järgmine nädalavahetus on Kopenhaagenis šokolaadifestival, kuhu nüüd ka meie oma sammud seame. 

Kaubanduskeskus oli imeilus, detailid olid paigas ja müüdi kaupa seinast seina, aga üks, mis rohkem kui kindel - hinnad olid kõrged. Pildil musitab Liisi gorillakujulist lampi, mis maksis ca 11 000 Taani krooni ja meie leidsime ka väga edeva jaki, mille hinnaks oli rohkem kui 2000 eurot. Sel hetkel mõistsime, et oleme õnneks/kahjuks tavainimesed ja selliseid asju endale ei luba :)

Vahelduvate vihmavalangute tõttu käisime mitmetes kohvikutes, et kaitsta ennast läbiligunemise eest. Kohvikuid on siin palju, üks armsam kui teine.
Veider fakt sellest, et mina ei ole kunagi kohvisõber olnud, kuid siin riigis tahad tihtipeale sooja jooki, kas siis kohvi või teed ja nüüd olen minagi hakanud neid jooke tarbima. Eestis pole mul selle jaoks lihtsalt aega.

Päeva lõpuks käis Liisi Taani Kuninglikus Teatris balletti vaatamas. Liisi ostis enne teatrisse minekut veel imeilusad kingad, et oleks ikkagi viisakas. Teatrist tulles ütles ta pettunult, et paljud inimesed olid tossude ja teksadega, aga ballett oli vähemalt ilus olnud. Seega võime uhked olla, et meie teatrikultuur Eestis on tasemel.

Õhtul liikusime koju, väsinuna pikast päevast.

Pühapäeva hommikul käisin oma ragbi trennikaaslasega parkmetsas hommikujooksul, kus jällegi ei puudnud ei päike ega vihm. Ilus algus päevale tehtud!

 Pühapäeva pärastlõuna veetis Teele Kopenhaagenis, kus käib lauamänge mängimas. Nii vahva, et inimesed, kel pole kodus ruumi/võimalusi lauamänge mängida, on kokku kogunenud ja mängivad koos hea meelega lauamänge.
Meie proovisime samal ajal minna Roskilde RAGNAROCK muuseumisse, kus tuli meie õnnetuseks välja, et pangakaardiga makse ei toimi ja meil, õnnetutel eestlastel, ei olnud taani kroone kaasas. Seega meie muuseumi poekesest kaugemale sel päeval ei jõudnud ja läksime selle asemel hoopis linna jalutama. Loodame, et uus katse tuleb edukam :)

Esmaspäeval lõpetasime selle, millega alustasime eelmise nädala kolmapäeval. Almond cake, mille martsipanist rõngad küpsetasime eelmisel nädalal ja nüüd kulutasime terve hommikupooliku, et seda kaunistada. Pildi pealt võib-olla ütleks, et "ah, mis see ära ei ole", mida ma ise ka alguses arvasin, aga tegelikkus on hoopis teine. Glasuuri kandmine ühtlaselt igale rõngale ja rõnga asetamine teisele, milleks sul on üks võimalus, on kõik tegelikult aeganõudev ja kannatlikkust treeniv töö. Šokolaadikaunistusi sain ma valmistada esimest korda ja see on lõbus, kuid samal ajal raske-šokolaad voolab, ei kuula sõna ja on üldse kapriisne. Õnneks õpetaja ütles, et esimese korra kohta on see hästi tehtud ja eelmise nädala paha tuju seoses sõrmede lakkumise ja omaalgatustega oli unustatud, seega sain kirja esimese ilusa A.

Esmaspäevase ilusa päeva järel saime ka oma vaba aega nautida ja kuna tüdrukute jaoks oli tore mõte koos presidendi vastuvõttu vaadata, siis tegime isegi munavõi ja ostsime poest kõige mustema leivalaadse toote, mis siit leida võib. Eesti kommid ja šokolaad, natukene näkse ja nii ta lahti läks - presidendi vastuvõtu vaatamine. Minu jaoks oli see esimene kord, sest mind ei ole kunagi sellised üritused huvitanud. Aga oli tore näha ja kuulda, kuidas tüdrukud vahetevahel hõikavad: "Oi, minu tuttav!" 

Ehk head vabariigi aastapäeva tagantjärgi koos ilusa vastlapäevaga!